-
Kas sa oled kunagi laulanud paaristantsijate ees tantsupaviljonides?
Kuidas see tundub või kuidas see tunduks? Tantsupaviljonide osas pean tunnistama, et olen siiani veidi noor – vähemalt laulmise osas! Mõni aasta tagasi laulasin Kaleva Latotantsudel Lopel mõne loo bändiga, ja väikese tüdrukuna mäletan, et olin Keski-Soome puhkusereisil Kuika laval imestamas. Targemad on öelnud, et tantsupaviljonides ei ole tegemist oma kunstiliste ambitsioonide esiletoomise, vaid rahva meelelahutamisega! See on vastutustundlik ja oskust nõudev ülesanne koostada setid nii, et nii tantsijad, teine publik kui ka lootustavalt bänd ja artist ise viiksid. Oleks väga imeline saada esineda paviljonidel üle kogu Soome! MeriTango peol sain esmakordselt tundma, kuidas on esineda publiku ees, kelle suur osa tantsib. Et põrand täituks, peab nii loo kui ka artisti huvi pakkuma kuulajatele. Kuigi kontsertlik esinemine on ka imeline, tundus see väga veetlev, kui tantsijad hakkasid liikuma! Pean tunnistama, et jäin selle tunnetusega kinniseks.
-
Kas oled juba leppinud endaga või leidnud oma sisemise Helena?
Usun, et inimene kasvab ja areneb läbi elu, ja valmis ei tule ega ka pea. Kui surivoodil pole palju kahetsusväärseid asju – eriti neid, mida soovisid teha, kuid ei jõudnud, ei jaksanud või ei tahtnud teha – siis on elu tulemusega vähemalt mingil määral rahul. Olen elanud endaga üle 40 aasta. Sellise ajaga õpit kindlasti mingil määral ju juba oma „platvormi“ juhtima, kuigi lennujuhtimisel võib vahepeal ka vea teha!
-
Räägi lollusamaid juhtumeid, mis on sinu esinemise ümber juhtunud?
Oi, neid on palju! Ühel poolt, kui pinge tõttu unustan enese kirjutatud loo sõnad publiku ees, siis see pole küll väga loll. Aga ühel keskmise Euroopa metalfestivalil Crimfalli bändiga esinedes tekkis veidi enne lavale astumist väike takistus: artistide tagaala ujutas üle ja lähedal olevaid tualette oli liiga kaugel, et ma oleksin jõudnud enne peagi algavat kontserti! Suvekuumal olin targaks tüdrukuks hoolinud piisavalt joomise eest ja enne esinemist pidi minul kindlasti tualetti käia. Festivalilava alla mahtus õnneks lühike inimene kummardades roomama ja lava ette oli tõmmatud press, nii et minu suveõhtune kükitamine ei näinud publiku poole. Kõik tagaala poole said küll magusad naerud. See ei olnud minu parim kontserdikogemus, kuid häda ei loe seadust!
