-
Stockholmi piirkonnas elavad pühendunud tantsijad Jouni Keränen ja Jaana Pohjonen jätkavad endiselt innukalt rootsi-soome tantsude ringkäiku. Nende lugu sai alguse just Varpsundi suvelaval aastal 2014.
-
„Kui ma Jounit nägin, mõtlesin, mis mees ta on, kui ta hakkab juba tantsima, enne kui muusika on isegi alanud? Nii kiire tal oli tantsupõrandale. Siis möödus aasta ja me kohtusime uuesti, Stockholmi kirikus. Meist sai tantsupaar ja nüüd oleme tantsinud koos üle kümne aasta,” räägib Jaana.
-
Jaanale pole ballitants mitte ainult liigutusharrastus, vaid mitmemõõtmeline terviseakt. Kui paljud näevad tantsus vaid liigutuse kasu, siis Jaana rõhutab selle tähtsust inimese vaimse heaolu jaoks. Tema jaoks on ballitants midagi suuremast.
-
„See on puhas rõõm! Ballitants annab elule lootust. Seal võib emotsiooni seest välja võtta ja näidata seda tantsupõrandal,” ta kirjeldab. Tantsides jõuab Jaana ka voo olekusse, emotsioonide kuplisse, kus pole kedagi peale tema ja tema partneri. „See on nii imeline!” ta ülistab.
-
Lisaks enesavaldumisele on tants toonud tema elusse ka teisi eelisid, näiteks kindlustunded töökohustuste täitmisel ja teistes elusituatsioonides.
Varpsundi suvelaval oli Jaana esimest korda 30 aastat tagasi koos emaga. Mis tema arvates on aastate jooksul muutunud? „Vähem inimesi, kuid alati sama meeldiv. Alati.”
-
Rootsi soomlaste suvepaviljonide võluv õhkkond hoiab kinni väikest, kuid innukat tantsurühma nii kaua, kui siin veel lavatantsuüritusi korraldatakse – ja nagu teame, kui inimesi väheneb, siis pidustused paranevad.
Heidi Lehto
Torshalla, Rootsi
